57 / 92
Sámis
19–20/2015 57
Máhttit geavahit sámi árbe
máhtu, kultursensitivitehta
ja relevánta dieđuid gáibida
ahte dutki ge lea čađahan
praktihkalaš oahpahallama
ja hárjehallama. Go jo mun-
nje lea addon dát fáddá, de
lea dát mu liiba jolggadit
veahá jurddašaddat ja gova
hallat maid sáhtášii dáinna
jurddašemiin buktit akade
miijai: eat go mii vuođ
đut akademihkar-slow-lih
kadusa? Slow-lihkadus lea gal vuolgán rikkis oarje
máilmmis, mas jurdda lea eallit ođđaáigásaš eallima ea-
net balanserejuvvon vuogi mielde, áiggi dáfus, vai eallin
šattašii riggáseappot. Ii galgga nu ollu huššat ja hohpo-
haddat.
Cittaslow
ja
slow food
gullet dán rávdnjái.
In mun oaivvil ahte mii galgat beare váldit gulul ja
láikošit, jurddašan baicce dutkanproseassa kvaliteh-
ta bajidit. Jos áigut geavahit sámi perspektiivva dutka-
mis, de mii galgat čiekŋudit dan jurdda- ja máilmmi-
oidnui, ja bargat dárkilis barggu. Dát livččii aŋkke juo-
ga mii vástidivččii sámi árbevirolaš oahppanproses-
sii; ádjána
kvalitehta buvttadit. Jos galgá šaddat dáigá,
de ii ábut hoahpus bargat. Dákkár oahppoproseassa ii
sáhte duššefal teoriijalohkama bokte háhkat. Don fer-
tet ieš galbmot meahcis, vai dieđát mo dat lea, suorp-
maid buolašit dolas, dovdat ilu go guoli gottát, fertet
geahččalit ieš vai dieđát man guhká ádjána gávtti goar-
rut, fertet áddet mo gávpotássái lea ovddidit sámegie-
la iešguđet arenas; dás eai gávdno ollu álkes ja oanehis
geainnut buvttehit dohko
gosa áiggut, don fertet njul-
gestaga
eallit konteavsttas
.
Muhtun referánssat
Fredriksen Lill Tove ja Rauni
Magga Lukkari (2010):
Rauni
Magga Lukkari,
Troms fylkes-
kommune, Kulturetaten, Biblio-
tek og kulturformidling.
Fredriksen, Lill Tove
(2012): "Dát lea mo nu munn-
je oahpis": kulturáddejupmi ja
konteaksta girjjálašvuođa ana-
lysas.
Sámi dieđalaš áigečála
nr.
2/2012 s. 39-56.
Gaski, Harald (1991): Dutki, servodat ja kritihkka dahje vástádus
daidda gažaldagaide maid ii sáhte jearrat. Davvi Girji.
--(2015): Samisk kultur, litteratur og kritikk. Deaddileamis.
Kailo, Kaarina ja Elina Helander-Renvall (1998):
No beginning, no
end: the Sami speak up
. The circumpolar research series no. 5. Ca-
nadian Circumpolar Institute.
Kendzior, Nøste (2001): Med lavvu i transit. Oslo: Norsk kritiker-
lag. s. 43-44.
Mudrooroo (1997):
Indigenous literature of Australia,
Melbourne:
Hyland House.
Skåden, Sigbjørn (2004a):
Bortenfor blånene: kanonisk utvikling
innen samisk lyrikk i det 20. århundre
.
-- (2004b): Inn i en samisk opplysningstid: litterære representas-
joner i samisk diskurs. Bårjås nr. 4. s. 20-27.
Smith, Linda Tuhiwai (2012):
Decolonizing methodologies: research
and indigenous peoples
, London: Zed Books.