63 / 72
Sámis
21/2016
63
Máttajávrri girkostobut Ohce
jogas gos báhppa Jacob
Fellman merkii muitui juoig
gusteavsttaid ja muitalusaid
maid earret eará ohcejoh
kalaš Láidde Ánot Máhtte –
Matts Anundsson Laiti muita-
lii muittu mielde.
Govva: No-
ras govvaarkiiva.
Jacob Fellman.
Dasto joatkit mátkki Deanu bajás
ja bisánit
Ohcejohkii
, gos Jacob
Fellman doaimmai báhppan 1820–
1832.
Go Fellman lei bargan muhtun jagi
báhppan, son fuomášii ahte sáp
melaččat “lávlo muhtun lávlagiid”
dušše dalle go son ii lean gullamin.
Fellman beroštišgođii dáin “láv
lagiin”, ja nu oažžugođii sápme
laččaid juoigat ja čilget juoiggus
teavsttaid, dahje
dajahusaid
maid
son merkii muitui ja mat maŋŋá
prentejuvvojedje (1906). Dát sámi
álbmotdivttat sisdolle ee. noiddiid
gaskasaš giččiid ja muitalusa das
mo sápmelaččat ásaiduvve Sáp
mái. Dat ledje
Sámieatnama álgo-ássiid birra, Sámieatnama maŋit
ássiid birra
ja
Sámieatnan Deatno
gáttis maŋemuš golgolaččat
maid
luhkkár ja katekehtta
Láidde Ánot
Máhtte
–
Matts Anundsson Laiti
lei
gullan ja oahppan birrasii 1805
muhtun Lágesvuona sápmelaččas.
Álbmotdikta muitala mo sápme
laččat ásaiduvve eatnamii gos sii
otne ásset ja man sii gohčodedje
Sápmin.
Muhtun eará dikta, dahje juoiggus,
lea
Suola ja Noaidi.
Juoiggus lea
vissásit ráhkaduvvon kolonise
renáigodagas ja muitala viehka
čielgasit mo koloniseren lea váik
kuhan Sápmái, ja mo dat lea maid
dái vuoimmehuhttán sámi noaide
vuođa. Noaidevuohta lea ferten
čáhkket saji kristtalašvuhtii. Sáp
melaččat leat ferten dovddastit
ahte eai dáidde leat sin vuoimme
huvvan noaiddit sivalaččat dasa
ahte meahcieallit leat stajiduvvon
ja bivdosiiddaid eallin lea goarrá-
nan. Koloniseren dat lea buktán
váttisvuođaid, ja sin geat leat vuol
láseaset váldán sámi eatnamiid,
ferte gohčodit rivttes namahusain:
suolan
.
Fellman čohkken divttaid ja mui-
talusaid lea Harald dutkan ja alm-
muhan girjjiinis:
Med ord skal ty-
vene fordrives. Om samenes episk
poetiske diktning,
1987; ….
nu gárv
vis girdikit…Sámi girjjálašvuođa
oahppogirji,
Davvi Girji 1991; Ha-
rald Gaski: Sámi máilbmeoaidnu –
girjjálašvuođa čuovggas, girjjis: Ha-
rald Gaski ja Aage Solbakk:
Sámit
áiggiid čađa 2. Árvvut – Árbevierut
– Máilbmeoaidnu
. ČálliidLágádus
2012.