Sámis
21/2016
65
Ohcejogas leat garru gáđaš muottát
Anáris leat riepmovieljat
Kárášjogas leat goargo-čoarvvit ja čiŋat
Ávjováris leat gieibmebolnnit
Vuovdaguoikkas leat gargačoddagat ja alla jienat
Guovdageainnus leat varra-niibbit
Lágesvuonas leat skoarre-muottát.
Kárášjohka 1880-logus.
Sárggus: Skillingsmagasinet.
Dollestit bottoža
Kárášjogas
danne
go Fellman lea merken muitui máid-
nasa noaiddi birra gean bártnit ásai-
duvve Ávjovárrái/Kárášjohkii.
Lei máinnas Máinnasgálgu birra, gii
lei Ippá eamit dahje gálgu. Ippá bir-
ra ii lean eanet diehtu go ahte son
lei hui gievra, ja sus ledje golbma
bártni. Dat ledje ain gievrrat go son.
Muhto Máinnasgálgus gal lei dakkár
dáidu ahte sáhtii addit searaid earái-
de. Fellman dieđuid mielde bártnit
ásse álggos etniineaset Deanus.
Muhto de ledje rievidan alcceseaset
nu ollu bohccuid/gottiid ahte ferte-
jedje fárret Ávjovárrái. Dien láhkai
oaččui Ávjovárri vuosttas ássiid.
Dát vissa dáhpáhuvai sámiid álgo
áigge, ja gievrras noaidi lei jođašan
guovllus guvlui ja mearridan mak
kár olbmot galge ásaiduvvat ieš
guđet báikái. Dan son dagai
čuovvovaš luđiin:
Máinnas vikkaha muitalit ahte
Ávjovári vuosttas ássit bohte rittus.
Jos leš sáhka bohccuin ii ge got-
tiin, de lea máinnas hui erenoamáš
dan dáfus ahte boazodoallu dolin
lea mahkáš bohciidan rittus ja lei
jo bures sajáiduvvan ovdal go ol
bmot ásaiduvve siseatnamii, árvala
historjádutki Steinar Pedersen.
(Pedersen: Deanodat: Ei bygd innerst I Tana
fjorden.
NOU 2001:34. Samiske sedvaner og
rettsoppfatninger
).
•