Sámis 21

Sámis

21/2016

čuvvogo sáme akademia doalvu – Melbourneas Alice

Springsii, ja mun gehččen olggos girdiglásas («muhto

mun

hálidan

čohkkát glása guoras,

don

sáhtat boaht-

te girdimátkis», go ii leat vissa goassige áibbas bere

ollesolmmoš go lea bearrašiin ovttas) ja measta álgen

čierrut go oidnen dan rukses sáddo.

In mun gula lundui, dego nu olu earát, gulan gáv-

pogii, asfaltii ja máilbmegovvii mii lea huksejuvvon, ii

šaddan.

MUHTO LIIKKÁGE BOHTE

dat gatnjalat. Rukses sáddo

dihti. Girdiglása čađa. Ja de maŋŋeseahtas láigobiillas

(ledjen čivgabihtáš go fuomašin ahte jus čohkkán

olgešbeal maŋŋeseahtas, eatni ii sáhtán jorgalit ovda

seahtas ráfehuhttit mu, muhto mo de go lea nuppe-

beal máilmme ja olles biilla lea nuppeláhkai ráhka-

duvvon?). Man máŋgga maŋŋeseahtas son mun lean

čohkkán, man hárve mus leamaš miella čierrut.

MII LEIMMET JOĐUS

Uluru gului, geahččat dan beak-

kán vári. Beaivit ja eahkedis ja iđđes fas, ovdal go beaiv

vaš lei oppage geargan lihkkat. Mii vujiimet dan birra

ja orusteimmet dan lahka. Ja mun han gal lean ovdal

oaidnán váriid, stuorit go diet, muhto muhtumin don

geahčat vári ja smiehtat ahte áidna lunddolaš reakšuv

dna go oaidná dan ferte leat ahte dat lea bassi várri.

Mo sáhttá olmmoš orrut Tromssas ja smiehttat

maidege eará go ahte Sálašoaivi lea bassi várri?

MII LEIMMET TURISTTAID

searvvis, mii dego buohkat

earát, seammá laigobiila, seammá vilges liiki; navdimis

seammá miella dadjat «mii eat leat dego diet eará tu-

risttat», vaikko mii duođai eat leat dego dat eará turist-

tat, gea, mis maid lea kolonialisma, sisabahkkejeadjit,

muhto min gal dušše dáruiduhtte, dis lei vearrát dilli.

MUN MAID GOVVIDIN

dan vári, sihke go beaivváš luit-

tii, ja go fas badjánii, dieđusge govvidin, juste dego

buot eará turisttat, go muhtumin diehtá ja dovdá ja

ádde ahte ii leat ávki bere luohttit čalmmiide ja mui-

tui. Vaikko mu kamera ii fidnen juste dan ruksesivnni,

ii oaidnán daid beaivesuotnjariid juste nu mo ieš muit-

tán, dat lei das. Lei girdis, ja láigobiillamaŋŋeseahtas,

ja turisttaid geahččansajiin.

Go mun dieđán ahte muittán mátkki, muittán

measta mo rievddan go lean jođus, ádden dahje oain-

nán go son maŋŋá mo lean rievdan?

MUHTO LEA ALO

miinu maid vajáldahtán, bihtáš,

oasáš, rukses sáddot mat duolvvidedje ođđa sandá-

laid, rukses sáddot dego glitter go vuoiddai gihtii. Ja

dávjá dat bearaš maid – ii olmmoš sáhte okto johtit ja

čohkkát maŋŋeseahtas. Ja vaikko birge okto, sáhttá

govvet maid hálida muitit, de muhtumin lea vuogas

jus lea earát das, sáhttet dadjat «gea, gea doppe, oain-

nát go dien lotti? Amma lei ártegis ivdni?»

MUITÁ EANET JUS

nubbi oaidná veahkkin, jus lea ovt-

tas geahččamin seammá guvlui – sáhttá vuolgit viidá-

sebbo gosa bere, go ovttas jo diehtit gos lea eret, gosa

gullá, ja gos lea fitnan.