61 / 92
Sámis
19–20/2015 61
”Mun nu juhkaluvven ahte gahččen”, vástidii Jovnna ja
geardduhii ahte ii sáhttán muitit maid lei dadjan.
Biehtára reaŋga, Niljas-Niljas, lei maiddái stevdnejuv
von, muhto son lei suhkalan mearaguoli bivdit. Su vih
tanuššan maŋiduvvui dassái go son boahtá bivddus.
Dan son dagai nuppe beaivve, borgemánu 2. beaivve.
Niljas maiddái gažaduvvui dulkka bokte, ja duođaštii
Jovnna čilgejumi. Son duođaštii maiddái ahte Jovnna
lei oaivvis. Muhto son biehttalii ahte lei gullan Jovnna
hállamin nie ovdalis.
De fas jerrui Jovnnas lei go nie maid vihtanat leat dad
jan. ”Ii leat aiddo nu”, vástidii Jovnna, ”son han gullá
Ovllá-Biehtára dollui.”
”Leahkki go doai Ovllá-Biehtáriin bahážat”, sus jerrui.
”Ean leat”, vástidii Jovnna.
De sundi háliidii gažadit Jovnna suttu dovddasteami
birra. ”Muhto, it gon leat dovddastan báhppii ja bivdán
suttuid ándagassii addojumi searvegotti ovddas Lá-
gesvuona girkus?”
Dulkka bokte vástidii Jovnna ahte ii son lean dovddas-
tan maidige ja ii ge dáhtton suttuid ándagassii addoju-
mi. Su áidna bealuštus lei dorvvastit Ipmilii, Gonagassii
ja dan buori eiseváldái. Ipmil goittot diđii ahte son lei
sivaheapmi ja gálgá su áššis.
Muhto sundi dorvvastii fálddi čilgejupmái, ja vaikke
duođaštusat eai lean doarvái doallevaččat, de Jovnna
oaččui jápminduomu.
Thomas von Westen (1682–1727),
gohčoduvvui namain ”sámiid apostal”.
tnu/
sa
Ohcejohka
Njávdán
Várjjat
Deanodat
Lágesvuotna
Anár
Báh
č
e-
veadji
Davvesiida
Davvisámi siiddat 1700-logu álggus.