Sámis 21

40 / 72

40 Sámis 21/2016
met sierra láhkai. Dáidá leat nu, ahte álkimus oktasaš
oassi dáin jorgalusain leat sánit mat čujuhit krokodii-
lii. Ná iešguđetlágan gielat leat dattetge šaddan aiddo
fal dan dihte go iešguđet guovlluid gaskka leat leamaš
iešguđetlágan suopmanerohusat, mat leat áiggi mielde
sturron ah’ sturron ja orrot ain stuorrumin.
Maiddái anáraš- ja julevsámegiella leat sierra gielat,
muhto dat sulastahttet davvisámegiela eanet: Suoma
beale anárašgielas sáhttá lijkkuđ (liikot) dahje orrut lii-
kokeahttá čáácán (čáhcái) ja čääsist (čázis), Norgga ja
Ruoŧa beale julevsámegielas ges sáhttá lijkkut tjáhtjáj –
muhto giellaoahppagirjjiid olggobealde maiddái tjátjev
(čázi). Lea viehka álki navdit, ahte buot dán golmma
gielas leat ovdal liikon dušše čáhcái (čáácán, tjáhtjáj)
ja nu ain, ja eará kásusiid geavaheami leat iešguđet riik-
kaid eanetlogugielat dagahan. Nubbi gažaldat lea dat­
tetge dat, mii dál lea boastut ja mii lea riekta.
Liikon dása,
lean dolkan das.
Dadjanvuogit dego mat davvisámegiela liikon dutnje ja
liikon čáhcái leat eahpitkeahttá riekta. Máŋgga giella­
oahppagirjjis, čállinrávagirjjis ja oahppogirjjis muitalit
ahte dat leat riekta, muhto liikon du, liikon dus ja nu ain
eai leat. Dat maid giellačeahpit čállet ii dattetge leat siv-
va dasa, ahte liikon dutnje lea riekta. Áidna sivva lea dat,
ahte várra buot davvisámegielagiid mielas ja gielas dat
lea riekta.
In áiggo dás digaštallat iešguđetlágan virggálaš giella­
plánenorgánaid ja iešnammaduvvon giellagáhttejed­
djiid doaimmaid ja rollaid, muhto baicce guorahallat
dan, man stuorra ja man unna áššis lea sáhka dalle go
smiehttat, guđe sojahanhámis substantiivvat ja prono-
menat fertejit leat dalle go muitalit ahte liikot masa nu
dahje geasa nu. Dát gažaldat lea unna oasáš stuorra ollis­
vuođas, masa okta gielladieđalaš namma lea rekšuvdna .
Dadjat, ahte muhtun vearbbat gáibidit ahte substantiiv­
vat ja pronomenat leat dihto kásushámis: liikot gáibi-
da dalle dábálaččat illatiivva (liikon dutnje, dasa, čáhcái,
kursii), ballat ges lokatiivva (balan dus, das, čázis), ja
muhtun autoritehtaid mielde dolkat seamma láhkai
(dolkkan dus , das , čázis), go fas searvat gáibida illatiivva
seamma láhkai go liikot (searvvan kursii, gilvui ).
Stuorra hástalusat ihtet dattetge jođánit, jus háliidit
govvidit ja oahpahit buot sámegiela vearbbaid ja daid
geavaheami seamma dárkilit go liikot-vearbba buoh-
ta – ja maninba eat háliidivčče. Máŋgasat dolket čáhcái
seamma álkit go čázis, muhtumat ges servet kurssas
seamma láhkai go kursii. Dákko maiddái kásushámiid
erohus lea dihto láhkai mearkkašmeahttun, gal dan ášši
ádde. Gávdnojit maid olbmot, geat ballet čázis muh-
to maiddái čázi. Ja de leat vearbbat mat eai kánske leat
goassege virggálaččat meroštallonge: oassálastit kurssas
vai oassálastit kursii? Mii vel vearrát, dákkár vearbbat ja
muhtumin maiddái molssaeavttut leat nu olu, ahte eat
oro diehtiminge, man galle dat leat: illudit kursii, kurs-
sas vai kurssain? movttáskit dasa, das vai dainna? Ja de
dasa lassin bohtet postposišuvnnat: illudit kurssa alde,
badjel, badjelii vai dihte ? Heahpanit oahpaheaddji alde ,
badjel, beales , dihte, geažil vai ovddas ? Buot dát dadjan-
Liikot čáhcái,
tjaetsiem lyjhkedh,
tu´ǩǩeed čää´ʒʒest.