Sámis
21/2016
43
Kjell Kemi
Goallos
sánit
G
oallosteapmi ja suorggideapmi leat guokte
vuogi hutkat ođđa leksemaid. Goallosteap-
mi lea eanaš háve gártan suorggideami iŧkko
beallái, Bergsland (1961), Pope & Sara (2004, Nickel &
Sammallahti (2011), Sammallahti (1998). Dán čállosis
lean čohkken goallossániid, maid lean viežžan Anders
Larsena girjjis “Mearrasámit”, mii almmustuvai 1979 ja
ođđasit 2014. Dás gávdnojit 749 goallossáni ja áiggun
iskat čuovvovaš beliid: galle Larsena goallossáni gávd-
nojit 2002 sátnegirjjis. Mu čállosa navddus lea: Anders
Larsena goallossániid eai leat vuhtiiváldojuvvon otná
sátnegirjjis.
Lean ráddjen guovtte- ja golmmasánat goallossá-
niide, omd.
fáhttenjunni, fávleolmmoš, gákkesbárvi,
smávvabossu
ja
merriiheavvananolmmoš
. Goallossánit
ovttastahttet sániid ná:
fáhtti+njunni, smávva+bossu,
fávli+olmmoš, gákkis+bárvi, smávva+bossu, merrii+
heavvaneapmi+olmmoš.
Goallossáni álgosátni gohčoduvvo mearosoassin ja dan
nuppi sátni fas vuođđo-oassin. Vuođđo-oassi mearreda
goallossáni sátneluohká, sojahanhámi ja váldosisdoa
lu, omd.
njunni
,
olmmoš
,
bárvi
ja
bossu
. Mearosoassi fas
gáržžeda dahje mudde goallossáni váldosisdoalu dego:
fáhtti
,
fávli
,
gákkis
ja
smávva
.
Goallossániid sáhttá juohkit máŋga vuođđo-oasi sátne
luohkáide: substantiivva, adjektiivva, advearba, lohko
sátni, pronomen, vearba, partisihpat, aktio, vearba
genetiiva ja gerunda, Kemi (2016). Laktojuvvon guok-
te leksema (sátni+suorggidangeažus, kasus, kompara
tiiva) dagahit ahte vuođđooassi ovddasta máŋga kasu
sa:
hápmoborramuš
,
gáiccamielki
,
omiidgoahti, merrii
heavvananolmmoš
.
Ovddeš čállosiid čoakkáldagat čájehit, ahte mu vállje-
juvvon fáddá lea unnán čállojuvvon. Johannna Ijäs lea
čállán váldofágabarggustis substantiivagoallossániid ja
lea ráddjen dutkat gihpu ja goallossániid gaskavuođa,
Ijäs (1995).
Goallossáni mearosoasit sáhttet leat guhtta kasusiin:
nominatiiva ol. čoalle-oarádat, genetiiva ol.
geatkke-
čivga
, genetiiva ml.
mánáidgárdi
, lokatiiva ol.
girkus-
manni
, illatiiva ol.
áššái-osolaš,
komitatiiva ol.
joliin-boazu
, essiiva
bassin-dahkki
, Kemi (2016).