Sámis 21

42 / 72

42 Sámis 21/2016
biila. Aiddo dákkár ovdamearkkat čájehit midjiide, ah-
te rádjá rivttes ja boastto giellaoahpa gaskkas ii leat álo
nu čielggas. Dahje jus mii nu rájáid leaš čielggas, de dat
manná kánske ovdamearkka dihte dadjanvugiid liikon
du ~ dus ja liikon don gaskkas. Nuppiid sániiguin liikon
du dahje liikon dus eai soaitte leat nu buorit dadjanvuo-
git buohkaid mielas, muhto mii dattetge áddet ja sáhttit
maid atnit árvvus dan, ahte Áillohaš válljii čállit liikon
dus – alccesis ja iežas suopmanguvlui lunddolaš giela.
Várra seamma sivas Samuel Balto nuvt sakka liikui dan
gaskka go lei Kristianias. Muhto jus soai livččiiga čállán,
ahte liikuiga don dahje dat gaska, dat livččii leamaš dal-
le ja livččii ain guhkkin eret normála, rivttes sámegielas,
oktageardánit dan dihte go nie ii oktage láve dadjat ii-
ge čállit – dat ii gula ii sámegiela preskriptiiva iige des-
kriptiiva giellaohppii. Jus gii beare eatnigielat nie dajaš,
de son dahká dan vahágis dahje iešdáhtus – ja rihkku
ii dušše earáid muhto maiddái iežas giellaoahpa njuolg­
gadusaid. Seamma láhkai eará ovdamearkkaid buohta:
mii letnot boradeamen dohkkehuvvo sihkkarit buorebut
go mii letne boradeamen, ja Juoigiid Searvi lea mihá buo-
ret go Joigiid Searvi.
Loahpas lea miellagiddevaš geahččat ruovttoluot-
ta anárašgillii, mas lea virggálaččat lohpi dadjat sihke
Krokodiil kote ij lijkkum čáácán ja Krokodiil kote ij lijk-
kum čääsist. Manne nu? Anáraš gielladutki Marja-Liisa
Olthuis addá oanehis vástádusa: ”Kielâravvimjuávkku
tuuđhâi ääši já kommentistij: Lijkkuđ-veerbâ puárrá­
sumos rektio lii illatiiv (lijkkuđ moosnii), mut viehâ
puáris lii meiddei lokatiiv, mii lii lamaš ennuu aanoost.
Nuuvtpâ táágubeht kielâ ovdánmist ferttee adeliđ
piärán já tuhhiittiđ meiddei táválâš lokatiivrektio:
anarâškielân lii loválâš ettâđ jo-uv Mun lijkkuum tunjin
teikâ Mun lijkkuum tust. (...) lii maŋgii ääigi koččâmuš,
kuás tágáreh kielân vieres rektioh šaddeh nuuvt kievrân,
et toh viggeh loválâš paldâlâshäämmin.”
Davvisámegiella lea dieđus nuppelágan posišuvnnas,
go leat máŋga eanetlogugiela mat vigget geassit gie-
la máŋgga guvlui oktanaga. Gillii leat goit álo gullan
suopmanerohusat, ja dán áigge orrot šaddamin ođđa
suopmanráját riikarájáide, háliidit dahje eat. Seamma
láhkai go Áillohažžii, de eatnasiidda mis ii dušše eatni­
giella muhto iežas suopman lea dehálaš identitehta
mearka. Dan dihte sáhtášii atnit njulgestaga giela riggo-
dahkan maiddái dan, mo liikot-vearbba rekšuvnnain
sáhttá čájehit identitehtas dakkár beali man ovda­
mearkka dihte vearbbat hállat, hupmat, áddet ja ipmir-
dit eai sáhte čájehit.
Krokodiil kote ij lijkkum čáácán.
Krokodiil kote ij lijkkum čääsist.