41 / 72
Sámis
21/2016
41
vuogit orrot muhtumin leamaš geavahusas. Muhtumin
vuhtto eanetlogugielaid váikkuhus, muhtumin ii.
Eai oro gávdnomin virggálaš orgánat dahje ovttaskas
olbmot geat sáhtášedje mearridit buot dákkár vearb
baid buot rivttes geavahanvugiid ja sirret daid buot
lobihis dadjanvugiin. Prinsihpas dan gal sáhttá dah-
kat ovdamearkka dihte sátnegirjjiin, muhto sámegie-
las ja sátnegirjjiin leat duháhiid mielde vearbbat ja leat
maiddái duháhiid mielde sámegielagat geaidda ii oro nu
lunddolaš jámma dárkkistallat sátnegirjjiin, mo sin eat-
nigiela beaivválaš vearbbat ja substantiivvat geavahuv
vojit.
Mii lea riekta?
Gielladutkamis lea dábálaš vuohkin hállat guovttelá-
gan giellaoahpaid birra ja gohčodit daid namahusai-
guin
preskriptiiva giellaoahppa
ja
deskriptiiva giellaoahp-
pa
. Preskriptiiva dahjege ”mearrideaddji” giellaoahppa
lea dat, mii lea dábálaš skuvlaoahpahusa giellaoahpahu-
sa vuođđu: Dat mearrida dan, mii lea ovdamearkka dih-
te oktasaš davvisámegiela čállingielas riekta, ja muhtun
muddui maiddái dan birra mii lea boastut. Deskriptiiva
dahjege ”govvideaddji” giellaoahppa ges lea giellaoahp-
pa, mii govvida, mo giella duođaid geavahuvvo. Meas
ta buot sámegiela giellaoahppagirjjit gullet čielgasit
vuosttaš tiipii: Dakkárat muitalit, ahte lea riekta liikot
dutnje
, muhto ii
du
iige
dus
. Seamma láhkai dat sáht
tet muitalit, ahte
mii leat boradeamen
lea riekta, muh-
to
mii letnot boradeamen
lea boastut. Dahje dan, ahte
namma
Juigiid Searvi
livččii dálá njuolggadusaid mielde
čállon riekta, muhto searvvi virggálaš namma
Juoigiid
Searvi
lea boastut – dan dihte, go gii nu lea goas nu man
nu sivas nu mearridan, jáhku mielde seailluhan dihte
čállingiela oktageardánin, ráinnasin ja juohkáskeahttá.
Eai gávdno olles grammatihkkagirjjit mat govvidivčče
sámegiela giellaoahpa deskriptiivvalaččat, nu mo dat
duođaid geavahuvvo, ”riekta” ja ”boastut”. Dattetge
máŋgga gielladutki bargguin lea eanet objektiiva, des
kriptiiva geahččanguovlu. Earret eará Nils Øivind He-
lander ja Pekka Sammallahti leaba iežaska dutkamušain
maiddái govvidan
mun liikon dutnje ~ du ~ dus
lá-
gan variašuvnna almmá ahte livččiiga álo cealkán mii
lea riekta ja mii fas boastut. Dátge čálus ii váldde bea-
li dasa, man ollu variašuvdna heive earret eará oktasaš
čállingillii dahje dan iešguđetlágan geavahanarenaide.
Háliidan dattetge buktit ovdan, ahte gažaldat ii leat
álki, daningo dat mo
liikot
-vearba geavahuvvo laktása
máŋgga áššái: Jus lea riekta dadjat ja čállit dušše
liikon
dutnje
, mo dasto dalle go – earret eará – dolkkan, ba-
lan, illudan, heahpanan, searvvan ja oassálasttán? Jus
mánná, nuorra dahje boarráset olmmoš lea juo ruovttus
oahppan hállat mahkáš boastut, de son ii láve liikot gul-
lat iige oba áddege čuoččuhusaid, ahte son hállá ja čállá
boastut. Muhtumat eai liiko giellapolitiijaid ollege.
Dahkágo dasto ovtta mo dadjat
mun liikon dutnje
? Ii
suige. Sáhttit oalle sihkkarit dadjat, ahte
mun liikon don
lea boastut. Sáhttit maid digaštallat, galgatgo
dolkat
dán áššis
vai
dán áššái
, muhto eat vissa sáhte
dolkat dán
ášši
. Seamma láhkai
mii letne boradeamen
orru leamen
duođaid boastut (vrd.
mii letnot boradeamen
) ja
Joigiid
Searvi
maiddái lea várra boastut. Listtu sáhtášii ain joat-
kit buotlágan ovdamearkkaiguin:
minguin lea ođđa biila
ii suige leat boastut seamma láhkai go
miiguin lea ođđa
Mun liikon du,
mun liikon dus,
mun liikon dutnje.