Table of Contents Table of Contents
Previous Page  35 / 68 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 35 / 68 Next Page
Page Background

Sámis

14/2013 35

D

avvi-Norggas ja Kolanjárggas orrot mearrasá­

mit, ja sii leat gal leamaš doppe guhkes áig­

gi, gáttu mielde badjel 2000 jagi. Vissáseab­

but goas sii bohte Norgga mearragáddái, dan ii dieđe

oktage. Dat lea jáhkehahtti ahte boazosámit bohte

maŋŋil deikke. Álgoálggus leai gal mearrasámiid eallin­

láhki mealgat dohko sullii go eará olmmoščearddaid

geat dál orrot Davvimearragáttiin, ovdamearkka dih­

tii samojedálaččat ja eskimoálaččat. Sii bivde guliid

mearas, jávrriin ja jogain. Sii bivde maiddái njuorjjuid,

gottiid ja lottiid. Nu bohte sii áigái. Sin bivdoneavvut

ledjedávgi, njuolla, hárppuna, skohttal ja vuogga. Dat

ledje ráhkaduvvon dávttis, čoarvvis dahje geađggis.

Bergen museumis oidnen mon muhtumin vuokka mii

leai ráhkaduvvon reaŧkkás. Muitaledje ahte mearra­

sámit dološ áiggi atne dakkár vuokkaid.

Mearrasámiid lohku lea dál Norggas lagabuidda guok­

te logi duhát. Áiggi mielde leat ollu boazosámit sir­

dán Norgga mearragáddái go sii leat massán bohccuid

ja gefon. Dán láhkái lea mearrasámiid lohku lassánan.

Muhto in mon jáhke ahte mearrasámit álo leat leamaš

riekta buorre mielas go dát geafes badjesámit sirde sin

lusa. Mearrasámiin leat dávjá ollu mánát, njeallje, viht­

ta, gitta logi máná. Boazosámiin eai leat dáválaččat

eambbo go okta, guokta, golbma máná. Ollu mánát

boazosámiin jápmet vuosttas jagis.

Mearrasámit ja boazosámit leat sogalaččat, muhto

gaskavuohta ii leat álo leamaš riekta buorre. Go boazo­

sámit giđđat bohtet vuolás bohccuiguin, de lávejit sii

orrut mearrasámiid siiddain geassit. Mearrasámit leat

dávjá arvaset. Boazosámit leat dego guossit. Sii ožžot

borrat ja juhkat, varas guoli ja lákcamielkki. Muhto

mun lean gullan olbmuid dadjame sihke Návuonas,

Reašvuonas ja Ráhkarávjjus ahte boazosápmi lea há­

nis, go son hui hárve addá vuoššanbierggu, ja go son

boahtá Bossogohpe-márkanii biergogurpmiin, de lea

dego son ii šatain dovdda su verddes, gean siiddas son

lei geassit. Dat lea diehttalas ahte eai buot boazosámit

leat dákkárat.

Arvvas, liekkus badjenisu

Mon muittán ovtta hávi geassit mon vulgen muhtun

boazosámi guossái. Go mon bohten goađi lahka, de

fallehedje njeallja beatnaga bajás ja bohte ovtta ciela

mu vuostái. Mon orustin, in lean šat jáluid alde; muh­

to de bođii badjeáhkku ieš olggos ja šiggugođii beat­

nagiid eret: Oro jaska, "Musta", "Bella", "Čábbut", "Rá­

nis"! "Bohtet deika!" Ja beatnagat orustedje dallánaga

ja máhcce ruoktot eamideaset lusa, seaibi julggiid gask­

kas. Go mon ledjen bivdán "Buorre beaivvi" ja mui­

talan gii mon lean, ja gos mon bohten, de bovdii áhk­

ku mu goahtái. Mun mannen sisa ja čohkánin muh­

tun duolji ala ja sártnodin dáinna liekkus sámenisso­

niin. Son vuoššai gáfe, ja go mii jugaimet dan (goađis

leai áhkus guokte máná, bealšaddi nieida ja bárdni),

de jearai eamit: "Borat go don basson bohccobierg­

gu?" "Eatnat giitu! Boran gal", vástidin mon. De ma­

nai áhkku olggos ja vieččai buoiddes erttega sisa ja das

čuohpaimet mii ja basiimet bierggu dolas. Dat leai

hapmoborramuš. Mon muittán ain dálge dan šiega,

arvvas, liekkus nissona.

Go boazosámit giđđat bohtet vuolás boazočorragiin,

de lea bohccuin uhcán guohtumuš luohkás. Ja de láve­

Mearrasámiid birra