

Sámis
14/2013 35
D
avvi-Norggas ja Kolanjárggas orrot mearrasá
mit, ja sii leat gal leamaš doppe guhkes áig
gi, gáttu mielde badjel 2000 jagi. Vissáseab
but goas sii bohte Norgga mearragáddái, dan ii dieđe
oktage. Dat lea jáhkehahtti ahte boazosámit bohte
maŋŋil deikke. Álgoálggus leai gal mearrasámiid eallin
láhki mealgat dohko sullii go eará olmmoščearddaid
geat dál orrot Davvimearragáttiin, ovdamearkka dih
tii samojedálaččat ja eskimoálaččat. Sii bivde guliid
mearas, jávrriin ja jogain. Sii bivde maiddái njuorjjuid,
gottiid ja lottiid. Nu bohte sii áigái. Sin bivdoneavvut
ledjedávgi, njuolla, hárppuna, skohttal ja vuogga. Dat
ledje ráhkaduvvon dávttis, čoarvvis dahje geađggis.
Bergen museumis oidnen mon muhtumin vuokka mii
leai ráhkaduvvon reaŧkkás. Muitaledje ahte mearra
sámit dološ áiggi atne dakkár vuokkaid.
Mearrasámiid lohku lea dál Norggas lagabuidda guok
te logi duhát. Áiggi mielde leat ollu boazosámit sir
dán Norgga mearragáddái go sii leat massán bohccuid
ja gefon. Dán láhkái lea mearrasámiid lohku lassánan.
Muhto in mon jáhke ahte mearrasámit álo leat leamaš
riekta buorre mielas go dát geafes badjesámit sirde sin
lusa. Mearrasámiin leat dávjá ollu mánát, njeallje, viht
ta, gitta logi máná. Boazosámiin eai leat dáválaččat
eambbo go okta, guokta, golbma máná. Ollu mánát
boazosámiin jápmet vuosttas jagis.
Mearrasámit ja boazosámit leat sogalaččat, muhto
gaskavuohta ii leat álo leamaš riekta buorre. Go boazo
sámit giđđat bohtet vuolás bohccuiguin, de lávejit sii
orrut mearrasámiid siiddain geassit. Mearrasámit leat
dávjá arvaset. Boazosámit leat dego guossit. Sii ožžot
borrat ja juhkat, varas guoli ja lákcamielkki. Muhto
mun lean gullan olbmuid dadjame sihke Návuonas,
Reašvuonas ja Ráhkarávjjus ahte boazosápmi lea há
nis, go son hui hárve addá vuoššanbierggu, ja go son
boahtá Bossogohpe-márkanii biergogurpmiin, de lea
dego son ii šatain dovdda su verddes, gean siiddas son
lei geassit. Dat lea diehttalas ahte eai buot boazosámit
leat dákkárat.
Arvvas, liekkus badjenisu
Mon muittán ovtta hávi geassit mon vulgen muhtun
boazosámi guossái. Go mon bohten goađi lahka, de
fallehedje njeallja beatnaga bajás ja bohte ovtta ciela
mu vuostái. Mon orustin, in lean šat jáluid alde; muh
to de bođii badjeáhkku ieš olggos ja šiggugođii beat
nagiid eret: Oro jaska, "Musta", "Bella", "Čábbut", "Rá
nis"! "Bohtet deika!" Ja beatnagat orustedje dallánaga
ja máhcce ruoktot eamideaset lusa, seaibi julggiid gask
kas. Go mon ledjen bivdán "Buorre beaivvi" ja mui
talan gii mon lean, ja gos mon bohten, de bovdii áhk
ku mu goahtái. Mun mannen sisa ja čohkánin muh
tun duolji ala ja sártnodin dáinna liekkus sámenisso
niin. Son vuoššai gáfe, ja go mii jugaimet dan (goađis
leai áhkus guokte máná, bealšaddi nieida ja bárdni),
de jearai eamit: "Borat go don basson bohccobierg
gu?" "Eatnat giitu! Boran gal", vástidin mon. De ma
nai áhkku olggos ja vieččai buoiddes erttega sisa ja das
čuohpaimet mii ja basiimet bierggu dolas. Dat leai
hapmoborramuš. Mon muittán ain dálge dan šiega,
arvvas, liekkus nissona.
Go boazosámit giđđat bohtet vuolás boazočorragiin,
de lea bohccuin uhcán guohtumuš luohkás. Ja de láve
Mearrasámiid birra