SÁMIS 17-18

Sámis

17–18/2014 31

duođaid bállet nákkáhallat dehálaš áššiid: makkár ál

bmotválljejuvvon ásahusa mii sávaimet, makkár árvu

das galggai leat ja mo dat galggai politihkalaččat orga

niserejuvvot – konsensusprinsihpa vuođul dahje parla

mentaralaš vuogi mielde sullii nugo dál lea. Dološ siida

servodaga vuogádat máinnašuvvui gal dan barggus mas

dalá Davviriikkaid Sámiráđđi lei njunnošis sihke sáme

politihkalaš prográmma ja sámi kulturpolitihkalaš

prográmma hábmedettiin, muhto go ođđa sámi de-

mokratiija galggai huksejuvvot, de dát barggut fáhkka

adnojuvvojedje boaresáigásažžan. Vearrámus lei dattege

ahte olbmot duođaid orro digaštalakeahttá, de go Sá-

mi vuoigatvuođalávdegoddi ovddidii árvalusas ásahit

sierra sámi álbmotválljejuvvon orgána, de ledje eanáš

vuođđoáššit jo mearriduvvon. Sámediggi etablerejuvvui

Norgga Stuorradikki hámi mielde. Vaikko Sámediggi

lea ásahuvvon sámi álbmoga jietnaguoddin, de riikka

eiseváldit leat meannudan dainna dego das dušše livččii

ráđđeaddi vuoibmi riikka dásis, vaikko leamaš ge sáhka

siskkáldas iešmearrideames kultur- og oahpahusáššiin.

Iešmearrideami sisdoallu lea sierra fáddá. Lea lunddolaš

ahte min ságstallan báidnojuvvo das mo doahpagat ad-

nojit ja áddejuvvojit Norggas. Iešmearrideamis orru

eará sisdoallu Norggas go omd.

sovereignty

addá álgo

álbmotdigaštallamiin ja fágalaš lahkanemiin universi-

tehta málmmes.

Nubbi váttisvuohta man áinnas orrut garvimin, lea ah-

te ollu daid jurdagiin mat ledje Norgga Sámeráđis, man

eiseváldit ieža ledje ásahan sámi áššiid ráđđeaddin riikka

eiseváldiide, maiddái čuvvo mielde, erenoamážit das mo

eiseváldit meannudedje sámi áššiid. Dan dihtii jotkojuv

vui dat vuogádat ahte Stuorradiggi ja ráđđehus jo ovd-

dalgihtii "bealljemerkejedje" juolludemiid dahje mear-

ridedje masa Sámedikki ruhtajuolludeamit galge ad-

not. Mii leat ain dán dilis, ja dađemielde go sámedigge

direktevra muitalii mediaide muhtun áigi dassá, dat

mearkkaša ahte badjel 90 % daid juolludemiin maid

Sámediggi oažžu, leat jo mearriduvvon vissis atnui.

Lea go dalle imaš ahte sáhttá jearrat lea bat Sámedik-

kis praktihkalaččat friijavuohta vuoruhit ruhtajuollu-

demiid iežas dáhtu mielde. Seammá guoská áddejupmái

ahte Sámediggi doaibmá hálddašanorgánan. Dákkár

gažaldagat eai mearkkaš dan ahte dat gii jearrá livččii

Sámedikki vuostá. Sáhttá baicce leat nuppegežiid, na-

malassii sávaldat olahit duođalaš iešmearrideami go dat

ruđat galget juogaduvvot mat leat oaivvilduvvon sáme-

giela, kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái, nugo

vuođđolágateavsttas celko.

Manin mun doalan dán sáhkavuoru?

Ovdal go joatkkán logaldaga, soaitá dákko heivet dajas-

tit moadde sáni iežan birra, ahte manin son mun lean

otne dás hállamin didjiide, dahje nugo otná mediagie-

las dávjjimusat gullo, manin mun lean hásttuheamen sá-

gastallamii.

Mun ledjen hui doaimmalaš Tromssa sámi searvvis

ja NSRas loahpageahčen 1970-jagiid ja gitta gaskka

muddui 80-logu, dalle goas Sámeradio dávjá lávii mead-

dit ja gohčodit min searvvi Tromssa sámiid riikkasear-

vin dan sadjái go Tromssa sámiid searvin. Tromssas ledje

dalle dievva áŋgiris sámepolitihkalaš studeanttat, ja sá

gastallamat ledje dievva ideologiijain ja višuvnnaiguin.

Ferten gal dovddastit ahte muhtunráje dáhpáhuvve

dát ságastallamat dalá áiggi dovddus olgobáikkis, Pre-

latenis, de soite gal muhtumin ságastallit ge leat diev-

va buriin jugástagain. Sihke dan báikki birra ja muhtun