Sámis
17–18/2014 33
te sápmelaččat šadde guovtte-kultuvrralažžan. Sámi
kulturvrra oahpaimet ruovttus, eanetloguálbmoga kul
tuvrra gis skuvllas. Sámi máilmmeoaidnu man vuođđun
ledje myhtat, giella ja árbevierut attii midjiide gullevaš
vuođa ja roahkkatvuođa dáid árvvuid ovddidit. Nie
lei guhkká, muhto dađistaga dagahii guhkes dárui
duhttinpolitihkka dan ahte olusat otne deaividit ođđa
árgabeivviin, gos baicce lea sáhka olbmuid ruovtto
luotta integreret sámi servodahkii. Dalle šaddet hásta-
lusat earáláganat. Gos bearaš ovdal lei sámi iešdovddu
vuođđu, de ožžot dál sihke mánáidgárddit ja skuvllat
olu dehálat rolla gaskkustit sámi sisdoalu. Gaskaoap-
mi mii ovdal adnojuvvui mánáid dáruiduhttit, lea dál
šaddan sámáidahttinarena. Dilli lea jorggihan áibbas
nuppegežiid. Lea čielggas ahte dákkár rievdadeami
oahpahusásahusa ovddasvástádusas ádjána sajáiduht-
tit, ja dat ovddasta prosessa mii lea bistán eanet uhccit
dan beaivvi rájes go sámi fáttát bohte skuvlii, dan rájes
go Sámi oahpahusráđđi ásahuvvui ja miehtá Sámedikki
25-jahkásaš doaibmanáiggi.
Sullasaš dilli lea sámegiela oahppamis. Árbevirolaččat
mánát ohppe giela ruovttus, ja skuvla ii nagadan
mánáin rivvet sin eatnigiela. Dál lea baicce šaddan sih-
ke mánáidgárddi ja skuvlla ovddasvástádussan sámi
mánáide oahpahit sámegiela – dilli mii gáibida áibbas
eará vugiid go dalle go sámegiella lei sihke ruovttugiel-
la, skuvllagiella ja birastahtti servodaga giella. In áiggo
joatkit dán árvaladdama, dušše deattuhit ahte dát leat
vuođđohástalusat maiguin Sámediggi ferte rahčat go
dan doaibman lea šaddan leat
sihke
sámi Stuorradiggi
ja
Oahpahusdirektoráhta oktanaga.
Č
uoggát maid atnit muittus ja ságastallat
ovddosguvlui
Sáhkavuoru nuppi oasis namahalan muhtun čuoggáid
mat leat hástalusat Sámediggái, ja NSRii ráđđehus
bellodahkan:
•
ii diktit iezas dájuhuvvot
eiseváldiid sollen-politihkkii –
politics of distraction
; ii dohkkehit ah-
te sámepolitihkka galgá leat re-aktiiva responsa, muh-
to baicce gáibidit ahte dat doaibmá pro-aktiiva prak-
sisin! Joatkit buriin bargguin atnit riikkaidgaskasaš
šiehtadusaid nannen dihtii gáibádusa beassat mearridit
iežamet áššiid ja beassat iežamet bušeahta juohkit dáh-
tumet mielde!
•
viiddidit kulturdoahpaga meroštallama.
Kultuvra ja giella lea Sámedikki deháleamos bargu,
dan bokte mii duođaštat iežamet iešdovddu. Dát ii leat
dušše dajaldat dahje klišea, dat lea duohtavuohta! Sá-
mediggi orru stivremin dakkár áddejumi mielde ah-
te kultuvra earret duodji lea seammá go dáidda. Duo-
ji han leat man nu imašlaš sivas čuoldán eret kultuvr-
ras. Dáidda lea oassi kultuvrras, muhto kultuvra lea ol-
lu viiddit go dat! Go Sámediggi hállá kultuvrra birra,
de orru dego Dáiddáršiehtadus fátmmastivččii visot
mii gullá sin kulturdoahpaga vuollái, ahte omd. dat mii
duođaid galggašii leat kulturkonferánsa gohčoduvvo
dáiddárkonferánsan. Dás ferte ođđasit jurddašit. Bov-
dejehket áinnas alit oahppoásahusaid mielde dán bar-
gui! Ja muitet našuvnnalaš – ja riikkaidgaskasaš – bea-
li kulturpolitihkas. Mun sávašin – dál go 25 jagi jo leat
vássán – ahte farga iđášii sámi kulturpolitihkár, muh-
tun gii ii ovddas dušše iežas guovllu, muhto oaidná olles
sámi našuvnna, ja ahte mii dat lea mii čatná min oktii.