Sámis 21

Sámis

21/2016

Aotearoadutkit čállet, de gal ferte hár-

jánit maorigielat sátnegirjji geavahit, go

eanasčállosiin leat maori doahpagat ja dat

eai gal čilgejuvvo. Lei dieđusge oalle hás-

talus go olmmoš ii máhttán daid doahpagiid ovddalgih-

tii, muhto go ii lean molssaeaktu, de ii lean go ohcat ja

gávnnahit sániid mearkkašumi. Nu geavai ahte mun gii

ledjen moadde vahkku dušše guossis, maid gárten oahp-

pat veahá maori dahje

te reo maori

ja dat han dáiddii ge

leat ulbmilin.

Lea miellagiddevaš buohtastahttit Norgga ja Aotearoa

álgoálbmogiid. Jus veardádallá sámegiela stáhtusa mao

ri stáhtusiin, de oaidná ahte goappaš gielat ožžo sul-

lii seamma áiggi stáhtusa almmolaš giellan, namalassii

loahpageahčen 1980 loguin ja álggogeahčen 1990 lo-

guin, ja dalle biddjojedje maid goappaš riikkain návc-

cat giela ealáskahttimii. Sihke Norggas ja Aotearoas or-

rot birrasiid 5 miljovnna olbmo. Maori álbmoga loh-

ku gal lea arvat stuorát go sápmelaččaid lohku, go sul-

lii 15 % álbmogis leat maorit, mii mearkkaša badjel 600

000olbmo. Lea váttis gávdnat sihkkaris logu das man

stuora oassi maoriin hupmet maori, muhto eanas gáldut

čujuhit goit 100 000 hálliide man nu dásis. Sámegiel-

hálliid lohku Norggas gal várra lea vuollel njealjádasa

das, muhto ii dát lohku ge leat áibbas čielggas. Aotearoa

koloniseren ii dáhpáhuvvan ovdal go loahpageahčen

1800-logu ja lea várra okta sivva manne sihke maori álb-

mot ja giella buorebut leat seilon go sámi álbmot ja giel-

la min guovllus. Nuppe dáfus maoriin eai leat gávpogat

dahje gilit gos sii leat majoritehtas, nu go mis dáppe Sá-

mis lea Guovdageainnus ja Kárášjogas. Eanas maorit or-

rot bieđgguid stuora gávpogiid birrasis ja nu sii leat un-

nitlogus juohke sajis servvodagas. Mo ain juo leažžá, de

mu oaidnu lea ahte Aotearoa eiseválddit orrot leame rá-

mis iežaset álgoálbmogiin.

Go konferánsii ollejin, de čájehuvvui ahte maoriin lei

arvat stuorát sadji majoritehta servvodagas ja gielas go

maid ledjen jáhkkán. Dihten ovdalaččas ahte konferán-

sa galggai álggahuvvot maori seremoniijain ja dasa led-

jen illudan. Maoriid bures boahtin seremoniija nam-

ma lea

Pōwhiri

ja álggahuvvui nu ahte maori gába

čuorvugođii gussiide mat ledje čoahkkananMarae (bas-

si viessu) portta olggobeallái. Gussiid láidesteaddji, mii

maid lei nisu, vástidii čuorvumiin ja guossit vázzigohte

njozet bassi viesu guvlui. Gába fas čuorvvui ja maori mii

gussiid láidestii, vástidii. Nie lahkonattaimet viesu ja

ovdalgo sisa beasaimet, de šattaimet nuollat skuovaid.

Skuovaiguin ii leat lohpi mannat bassi vissui. Siste ledje

čohkkánsajit biddjojuvvon fásta ortnega mielde ja sii

geat ovddemusas čohkkájedje ledje aivvefal dievddut ja

sii válde vurrolagaid sáni, juohkehaš iežas gillii. Lei juo-

go sárdni dahje lávlla mii ovdanbuktojuvvui. Lei eren

oamáš dovdu seremoniija čuovvut, vaikke olmmoš ii ip-

mirdan sáni ge das mii daddjui. Seremoniija loahpahuv

vui dearvvahemiin, mas njuniid oktii ruvviimet. Dan

maŋŋá lei boradeapmi ja gáfestallan nuppi dálus.

KIA ORA

Kia ora lea eahpeformála vuohki dearvva-

hit ja oidno juohke sajis Aotearoas.